Haldjakuninganna

Eesti Teatriliidu aastapreemia 2012 – žürii eriauhind loomingulisele kooslusele William Shakespeare´i „Suveöö unenäo“ ainetel kirjutatud ooperi esiettekanne toimus Londonis 1692. Helilooja suri kolm aastat hiljem ning partituur läks kaduma. See taasavastati alles 20. sajandi alguses, mil hakkas kasvama huvi barokkmuusika vastu. „Haldjakuninganna“ on nn. semi-ooper, mis tähendab, et Purcell pole mitte Shakespeare´i komöödiat muusikasse pannud, vaid originaalteksti vahele muusika kirjutanud. „Universum on nagu kellavärk, oli barokiajastu üks tugimõtteid. Sellist universumit võib näha toimimas ka Tartu Sadamateatris. Ainult et seda ei käivita Jumal, nagu väideti barokiajal, vaid selle universumi looja, kellassepp ja konstruktor on Saša Pepeljajev oma abilistega (loe: näitlejatega)./…/ Leiduri fantaasia ja inseneri mehaanilise taibuga loob ja lammutab Pepeljajev maailma masinlikku mudelit – teatri masinavärk on see maailm miniatuuris. Masinad on kulisside tagant välja publiku ette toodud, nad muutuvad etenduse peategelasteks, nagu öeldes: meie oleme teatri südamik. /…/ Lauljate maskilaadne grimm ning ulmelis-baroklikud, värvikad parukad ja kostüümid (suurepärane lahendus kunstnik Liisi Eelmaalt) eristavad neid selgelt asjalikust näitlejate-masinistide seltskonnast. Ka lauljate hoiak ja žestid meenutavad mehaanilisi objekte. Samas ei takista see neid redelitel ronimast või aeg-ajalt ka masiniste abistamast. /…/ Orkester ja koor on paigutatud galeriile (mujal neil ruumi polekski). Tantsulist elementi, mida võiks ehk kogu lavastuses rohkemgi olla, esindavad meeleolukalt kolm haldjat.” Kristel Pappel, Sirp Etendub inglise- ja soomekeelsete subtiitritega

Esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris.
Taasesietendus 31. augustil 2014 Sadamateatris!