Cyrano de Bergerac
Cyrano de Bergerac
Eino Tambergi ooper kahes vaatuses Edmond Rostand’i näidendi alusel
Edmond Rostand’i 1897. aastal kirjutatud ja samal aastal Théâtre de la Porte Saint-Martinis esietendunud näidend suure ninaga impulsiivsest mõõgakangelasest Cyranost, kes valdab teravat keelekasutust sama oskuslikult kui rapiiri, leiab aset 17. sajandi keskpaigas Pariisis.
Võrreldes Rostand’i näidendiga on ooper kontsentreeritud kolme peategelase, poeet-sõduri Cyrano, tema ihaldatu Roxane’i ja kadeti Christiani hingelisele maailmale. See, mis jäetakse ütlemata, on Tambergi muusikas sekundeeritud imeliste helipassaažide, pauside ja crescendoga, luues aimatavaid kujutluspilte peategelaste õnneunelma haprusest ja tragöödiast.
„Cyrano de Bergeraci“ loost on ilmunud üle neljakümne adaptsiooni nii teatris, televisioonis kui mujal. Aastal 2020 esietendus Londoni National Theatre’i versioon, peaosas James McAvoy, aastal 2022 linastus film „Cyrano“, peaosas Peter Dinklage.
Kas Rostand lõi Cyrano või hoopis Cyrano Rostand’i? Loodu ja looja vahel on habras piir. Millal üks teiselt juhtimise üle võtab, ei olegi oluline. Oluline on jõuda sõnumini.
– lavastaja Mare Tommingas
Esietendus 22. aprillil 2023 Vanemuise väikeses majas
Eino Tambergi ooperi “Cyrano de Bergerac” nimiosa eest pälvis Raiko Raalik Eesti Teatriliidu 2024. aasta muusikaauhinna.
Esituskeel: eesti
Tablool: inglise, eesti
Fotod
Videod
Artiklid
Intervjuud
Solistid Pirjo Jonas ja Simo Breede lavastusest ja oma rollidest ooperis | "Vanemuise veerand" | 21.02.2024
Mis kõnetas Mare Tommingat ooperit lavastama ning mille poolest tema lavastus erineb varasematest, Udo Väljaotsa ja Mikk Mikiveri lavastustest? | "Vanemuise veerand" | 20.02.2023