Loe

Oboemängu tippmees käib meelsasti laulmas

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Raimu Hanson, Tartu Postimees

Ülikooli aula soliidsust rebestasid rõõmsad huilged, jalgade trampimine ja aplausimürin, kui oboemängija Riivo Kallasmaa oli kuuldavale toonud viimase noodi Mozarti oboekontserdist.

Publiku kiiduavaldused olid igati põhjendatud, sest Kallasmaa on tipptasemel muusik.

Ta on lihvinud oma pillimänguoskust mitmel pool välismaal (Brüssel, Jeruusalemm) ning jätkab õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris.

Mitmest tema esiletõstmisest on värskeim sügisel Tallinnas konkursil «Con brio» saadud peaauhind.

Lähedane laulmine

Kuid oboe ei ole ainuke instrument, mida ta muusika tegemiseks kasutab. Lähedane on talle ka laulmine. Õpingute ajal oli Kallasmaa lausa valiku ees, kas jätkata Otsa koolis laulmise või muusikaakadeemias oboe erialal.

Ja kuigi topeltlesthuulikuga puhkpill saavutas võidu, on Kallasmaad võimalik kuulata ansamblis Vox Clamantis kasutamas isiklikke häälepaelu.

Miks aga tuli elupõline tallinlane tööle Vanemuise sümfooniaorkestrisse, kus tal läheb juba teine aasta? «Tartusse sattusin tänu oma armsale naisele Evelynile, kes õpib siin arstiteadust,» ütles oboemängija.

Tallinnaga on ta siiski endiselt tihedasti seotud. «Kui vähegi võimalik, mängin Tallinna Kammerorkestris ja osalen teisteski projektides,» ütles ta. Nii näiteks oli tal Pärnus eelmisel teisipäeval kontsert koos hea sõbra Risto Joosti ansambliga Voces Musicales.

Kas selline suhteliselt väike asula nagu Tartu ei mõju tippmuusiku arengule pärssivalt?

«Ei, vastupidi. Tartus olen saanud rahulikumalt tegelda iseendaga ja pilli harjutada, Tallinnas on kogu aeg kiire, tuleb joosta ühest proovist teise,» rääkis Kallasmaa. «Ja Tartus on inimesed sõbralikumad.»

Noor andekas muusik tunnistab, et ta on natuke laisk, ent kui on ees tähtsad ülesastumised, harjutab ta päevas neli tundi või rohkemgi.

Seda on päris palju ühtevalu pilli puhuda. Sest ega oboe ole lihtsalt toru, kust õhk kergelt läbi tuhiseb. Takistuseks on kitsamast kohast vaid paarimillimeetrise läbimõõduga topeltlesthuulik ehk trost.

Trostid teevad peavalu oma ülitundlikkuse pärast. «Räägitakse, et oboemängijad lähevad 40-aastaselt peast segi,» ütles Kallasmaa. «Kõigepealt see trostivärk ja siis veel see tohutu rõhk, mis tekib mängimise ajal. Et avaus on väike, jääb puhumisel palju õhku üle ja siis sa surud selle aju peale…»

Tohutult vedanud

Nii et Kallasmaal on tohutult vedanud, et ta on leidnud endale eluteele kaaslaseks tulevase arsti, kes seni on teda ka sõidutanud. Nimelt ei ole muusik saanud aega autojuhieksamit teha.

14.02.2007