La Traviata

"La Traviata" libreto põhineb tõestisündinud lool, mille prototüüpideks on Alexander Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis.

Helilooja Guiseppe Verdi
Libreto autor Francesco Maria Piave
Muusikaline juht ja dirigent Hendrik Vestmann
Dirigendid Mihkel Kütson, Paul Mägi, Lauri Sirp
Lavastaja Taisto Noor
Kunstnik Liina Pihlak
Koreograaf Rufina Noor

Osatäitjad: Svetlana Trifonova (Venemaa), Juhan Tralla, Oleg Balashov (Venemaa), Eduards Cudakovs (Läti), Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märt Jakobson, Tõnu Kattai

Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameeliaõie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud.
Ooperi läbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus, armastus ja surm, patt ja lunastus. “La Traviatat” peetakse Verdi üheks parimaks ja kõige realistlikuma süzeega tööks. Ooperi esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, lõppedes täieliku fiaskoga. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljatega tohutu kuulsuse. Tänaseks on “La Traviatast” kujunenud üks maailma tippteoseid, mida mängitakse püsirepertuaarina kõigis kuulsamates ooperiteatrites.
Esitatakse itaalia keeles, eestikeelsete tiitritega.
* “Koosseisus on kolm Violettat, kes kõik on eriilmelised, väga kauni hääle ja täiusliku vokaaltehnikaga solistid. Svetlana Trifonova on lüüriline sopran, Tatjana Romanova ja Alla Popova aga dramaatilised sopranid, mis teeb nende rollilahendused erinevaks. Kõigi esitusi iseloomustab naudinguga jälgitav sügav läbitunnetatus ning nüansirikkus.” (Kadri Leivategija, Eesti Päevaleht)
* “Lavastus on sümpaatselt lauljakeskne (mis on Verdi puhul enesestmõistetav), väga reljeefne, stiilselt lakooniline ning õhuline Liina Pihlaku stsenograafias ja kostüümides, valgusemängude suured võimalused on toetavalt ära kasutatud. Suurt rõõmu teeb noore dirigendi Hendrik Vestmanni paindlik lauljatunnetus, hea emotsionaalsus ning tempode gradatsioon.” (Tiiu Levald, Sirp)

Esietendus 28. oktoobril 2004 Vanemuise väikeses majas.

2:45