Draama

Imearst

Iiri nüüdisaja kirjandusklassiku Brian Frieli näidend mälestustest, teostunud ja teostumata unistustest, elujaatusest kõigi pettumuste kiuste.

Autor Brian Friel
Tõlkija Krista Kaer
Lavastaja Priit Pedajas (Eesti Draamateater)
Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater)

Osatäitjad: Külliki Saldre või Merle Jääger, Hannes Kaljujärv või Aivar Tommingas, Riho Kütsar või Peeter Volkonski

2:50

Etendub:

Iiri nüüdisaja kirjandusklassiku näitemäng koosneb neljast monoloogist: mööda külasid ringi rändav imearst, tema naine ja tema mänedžer jutustavad meile oma elu pöördelise tähtsusega sündmustest. Sündmused ise on sageli korduvad, erinev on viis, millistena jutustajad neid mäletavad ja edasi räägivad. Imearst Frankil on loodusest antud võime inimesi ravida, anda neile usku, lootust ja armastust. Paraku ei ilmuta see võime end iga päev. Kehvade päevade pettumus ja purunenud lootused imelisele tervenemisele puudutavad nii haiget kui ravijat, aga ka nende lähedasi. Kuidas ravida ravijat ennast? See on näidend mälestustest, teostunud ja teostumata unistustest, elujaatusest kõigi pettumuste kiuste.
Lavastaja Priit Pedajasele on see juba õige mitmes, Vanemuisele alles esmakordne kokkupuude Frieli loominguga. Kammerlikud suveõhtud Tammistul annavad võimaluse eri õhtutel nautida kaht erinevat näitlejakoosseisu.

Esietendus 12. juunil Tartumaal Tammistu küün-kontserdisaalis.

Tammistu asukoha kaardil leiab siit.

Tammistu mõisas tegutseb puuetega laste ja perede nõustamiskeskus, mida arendab 21. jaanuaril 2003 loodud Sihtasutus Eesti Agrenska Fond. Sihtasutuse asutajateks on Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Ågrenska perekeskus Rootsis ja Stenströms Skjortfabrik Eesti OÜ. Keskuse eesmärgiks on parandada puuetega laste ja perede olukorda, korraldades puudespetsiifilisi kursusi peredele, viia läbi perelaagreid, lastehoiuteenust ning koolitusi. Tammistus on ka tööharjutuskeskus puuetega inimestele.
Tammistu mõisa mainiti esmakordselt 1584. Praegu seisev peahoone on ehitatud 1850-ndatel aastatel, kui mõisa omanikuks oli Paul von Krüdener. Mõisa õitseaeg oli enne Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformi, mil omanikuks oli Gustav von Rathlef. Pärast Vabadussõda sai mõisasüdame omanikuks Julius Kuperjanovi lesk Alice Kuperjanov, kelle käest mõis omakorda läks 1930-ndatel vandeadvokaadi ja Vene esimese riigiduuma saadiku Oskar Rütli valdusse. 1944. aastal oli mõisa peahoones sõjaväehospidal, pärast sõda aga sai sellest invaliididekodu. Kui invaliididekodu 1980-ndate aastate alguses välja kolis, hakkas toonane Miina Härma kolhoos sinna rajama lasteaed-algkooli, mis aga jäi pooleli. Alates 2006. aastast restaureerib Eesti Agrenska Fond mõisa ning keerulisemad tööd on juba teostatud.
2007. aasta 5. oktoobril külastasid Tammistut Rootsi kuninganna Silvia, kes pani perekeskusele nurgakivi ja SA Eesti Agrenska Fondi patroon Evelin Ilves. Kuninganna Silvia on Rootsi Ågrenska keskuse patroon alates selle asutamisest 1989. aastal ning Tammistu perekeskuse rajamise toetaja. Seda külaskäiku ette valmistades otsustati värskendada krundil olevat heinaküüni ning värvida see rootsipunaseks. Seda ideed edasi arendades jõuti mõtteni, et küünis saaks ka korraldada erinevaid üritusi ning 2008.aaastal rajatigi Maaelu Arengukava raames ja PRIA toel küün-külastuskeskus – toestati konstruktsioon, rajati põrand ja paigaldati valgustus. Küün avati pidulikult 24. augustil 2008 Corelli Music agentuuri klassikalise muusika kontserdiga sarjast „Eesti mõisad“. Küün-kontserdisaali käis avamas kultuuriminister Laine Jänes.

Teatribuss väljub etenduse eel kell 19 Tartust Vanemuise suure maja eest ning 15 minutit pärast etenduse lõppu Tammistust. Teatribussi 60 krooni maksvaid pileteid saab osta ja broneerida Vanemuise teatri kassadest. Info telefonil 7440 165 või e-aadressil kassa@vanemuine.ee .

Artiklid/uudised: