Draamaklassik Ibseni üks tuntumaid hilisnäidendeid käsitleb oma kirjutamisajal (1892) akuutset “üliinimese” (Nietzsche) küsimust, millest tänapäev on välja selitanud loominguvabaduse ja eneseteostuse teemad.
“Väliselt korrektse ja moraliseeriva Ibseni alateadvus on nagu hunt, kes ulub talveööl arktilistel lumeväljadel,” ütles Unt selgituseks.
Keskeas ehitusmeister Halvard Solness on väliste parameetrite järgi otsustades jõudnud tippu: tema karjäär on kulgenud edukalt, teda ümbritsevad toetav abikaasa ja ustavad kolleegid. Kuni ühel õhtul koputab tema ukse taga mõistatuslik neiu Hilde, kes äratab Solnessi sisemuses pesitsevad “trollid” ning illusioonid varisevad kokku.
Korraga saab selgeks, et suur osa ehitusmeistri elust on rajatud pettusele, kõige enam just enesepettusele. Siit algab tema tõeline tee tippu – tippu, mis asub Solnessi ehitatud kiriku tornis ning mis aitaks tõusta üle keskpärasuse Jumala juurde.
Hannes Kaljujärve kõrval mängivad “Ehitusmeister Solnessis” Raine Loo, Jüri Lumiste, Evald Aavik, Jaak Prints, Karin Tammaru ja Kersti Heinloo. Tekstiredaktsiooni, samuti lava- ja muusikalise kujunduse autor on Mati Unt, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra ning valguskujundaja Andres Sarv.
Realistlikus laadis kirjutatud ja mõõdukalt sümbolismi kalduv isikudraama jõuab eesti teatriloos lavale viiendat korda, asetudes Ants Simmi (1920), Priit Põldroosi (1940), Voldemar Panso (1974) ja Kalju Komissarovi (1994) lavastuste kõrvale.