Teatrikunst lõi käed astronoomiaga


Eile jõudis esietenduseni Loone Otsa kirjutatud Toomemäe nokturn “Julie ja tähed” – kokku antakse tähetorni õuel kümme suvelavastust.

Näidend põhineb maalikunstnik Julie Hagen-Schwarzi värvikal elusaatusel ning armastuslool astronoom ja ilmarändur Ludwig Schwarziga. Lavastusest leiame ka ajaloolised prototüübid maailmanimega astronoomi Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Maa meridiaani mõõtja kindral Carl Friedrich Tenneri.

Päästev korstnapühkija

Teatriõhtu Toomemäe augustihämaruses annab Vanemuise kommunikatsioonijuhi Kertu Tombaki sõnul võimaluse mõtiskleda teaduse ja kunsti muutumisest, elada kaasa ühele suure armastuse loole ja tajuda pea kohal tähti ka argipäeva taevas. Et projekt valmib koostöös Tartu ülikooli muuseumi tähetorniga, on viimane boonusena etenduse eel ja vaheajal külastajatele avatud ning etenduse pileti ettenäitamisel tasuta.

Maalilises keskkonnas lahti veeretatav stsenaarium leiab aset Taaralinnas 19. sajandi teisel poolel. Toomemäel paikneva tähetorni õuemajas ootab kunstnikust noorproua Siberi-ekspeditsioonilt koju oma meest ja maalib igatsedes tema portreed. Tööks tarvilikku rahu pole aga kusagilt võtta, sest majja sätivad end sisse ka noorpõlveradu vaatama tulnud vanad sõbrad ja võitluskaaslased.

Majas tekkiv kaos päädib peaaegu tulekahjuga, ent ootamatult sekkub asjade käiku salapärane Korstnapühkija, kes lisaks oma kutseoskustele näikse valdavat ka lugude jutustamise ja kuulamise keerukat kunsti. Tänu temale asetub kõik lõpuks oma kohale parimal võimalikul viisil – nagu tähed taevalaotuses. Kui mitmetel tegelastel on ajalooline prototüüp, siis Korstnapühkija tegelaskuju juured viivad Hans Christian Anderseni muinasjuttu „Karjatüdruk ja korstnapühkija“.

Aja tähendus

Ühtlasi on augustini tähetornis avatud ajutine näitus „Maailmaruumi mõõtmine: Tartust Universumi äärde.“ Püsieksponaadina saab fuajees saab tutvuda F. G. W. Struve geodeetiliste mõõtmistega, mis on jätnud teadusajalukku niivõrd kustumatu jälje, et on pälvinud sissekande UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Idasaalis tervitavad külastajaid eri suurustes ajaloolised teleskoobid, mille kohal kõrgub maailmakuulus Fraunhoferi läätsteleskoop. Peale teleskoopide kollektsiooni tervitavad külastajaid gloobused, mille seas on muuseumi vanim, keskajast pärinev araabia taevagloobus. Teavet ja mitmesuguseid ilmestavaid mänge pakuvad puutetundlike ekraanidega arvutid. Kellatoas saab aga teada, kuidas mõõdeti aega Eestis kahe ilmasõja vahel ning mis tähtsus ja tähendus on ajal astronoomias.

Meteoriidi jõud

Läänesaal pakub põnevat nii suurtele kui ka väikestele. Astronoomia arengust ja Eesti astronoomidest pajatavate seinastendide ning arvutite kõrval saab silmitseda helendavaid tähtkujusid, uurida päikesesüsteemi mudelit, loendada meteoore või katsuda jõudu meteoriiditükkidega.

Ent teleturgu tsiteerides kinnitavad korraldajad, et seegi pole veel kõik. Esimeselt korruselt pääseb keldrisse, kus on seismoloogiast pajatav väljapanek, trepist üles minnes aga satub huviline põneva konstruktsiooniga torni, mis koos Zeissi läätsteleskoobiga võib süstida astronoomiapisiku kõigisse sõltumata vanusest.

Tartu Ekspress, 10.08.2016