Loe

Kirjandusgurmaanide maiuspala

Liisa Ojakõiv, Tartu Postimees

Inimesed ja raamatud on omavahel alatises sümbioosis. Raamat võib olla ka ühenduslüliks kahe inimese vahel, sest tal on võime panna kaks võõrast omavahel rääkima. Vahel juhtub isegi nii, et suure lugemusega inimene muutub ise elavaks kirjanduseks ja hakkab kaotama sidet elusa maailmaga. Sellest kõigest ja enamastki veel jutustab Vanemuise uuslavastus «Põlenud mägi».

Lavastaja Tiit Palu kirjanduslembus on tuttav juba Vanemuise eelmise hooaja lavastusest «Head tüdrukud lähevad taevasse», mis keskendus eesti kirjanduse naistegelastele. «Põlenud mägi» süüvib kirjanduse olemusse laiahaardelisemalt.

Mõlemas tõuseb esile tugeva ja iseteadliku naistegelase kuju. «Põlenud mäes» on selleks Isabella (Kärt Tammjärv), kes kirjandusest läbi imbunud armastajapaari naispoole stereotüübist lahti ütleb ja naiste objektiseerimise vastu kõvahäälselt sõna võtab.

Lavastuse tasakaalupunkt vibab mitme teema ümber, haarates armastust, elu ja filosoofiat, mida kõiki ühendab katusmõistena kirjandus.

Lugu algab sellest, kuidas Mari (Ester Kuntu) surnud vanaonu on pärandanud talle hulga raamatuid, täpsemalt 10 000. Vanaonu on poetanud orientiiriks sõnad «põlenud mägi», mida korterisse lisanduv seltskond hakkab sellest koduraamatukogust agaralt otsima.

Esialgu tundub tegu olevat üsna selgelt raamistatud looga, kuid mida edasi, seda vähem vastuseid publik saab. Korterisse astuvad professor Männik (Aivar Tommingas), kapten Kuusk (Riho Kütsar) ning armastajapaar Isabella (Kärt Tammjärv) ja Flavio (Reimo

Sagor), kelle taust ja seos vanaonuga jääb määramatuks, kuid keda ühendavaks tunnuseks saab kirjandusest vastuste otsimine.

Mägesid kirjandusest

Otsingute ajal leitakse mägesid nii eri kirjanike ja nende teoste nimedest, proosast, luulest, telefoniraamatutest, aga ka vana professori mälust. Selgub, et kirjandus on hoomamatu ja sellest ülevaate saamine võtaks mitme inimese eluaastad, mis professori sõnul oleks edukalt kasutatud aeg.

Tegelased jagunevad kirjandusskeptikuteks ja kirjanduse armastajateks. Viimased panevad sõnadesse tummade raamatute sisu ja kõnelevad tsitaatides. Kõige poeetilisem tegelaspaar on Isabella ja Flavio, kes püüavad kirjanduskeeles taltsutada oma keevaid emotsioone. Tavatuks muudab olukorra mehe ülekeev tundelisus ja naise vastuhakk oma rolli suhtes.

Nauditava muheda kirjandusprofessori rolli loob Aivar Tommingas, kelle iga lause on kombinatsioon huumorist ja kirjandusklassikast. Neile vastukaaluks võtavad sõna skeptikud kapten Kuusk ja Mari kaasa Indrek (Jaanus Tepomees), kelle arust kirjandus on eksitav eluvõõras fantaasia.

Lavastusele annab sügavuse kirjanduse olemuse üle mõtisklemine. Võetakse käsile eelarvamused lugemise suhtes ja kirjanduse vanamoelisus tänapäeva nutiseadmete võimaluste kõrval. Kirjanduse armastajate ülekaalukas osaluses annab lõpuks oma põhimõtetes järele ka nutiseadmeisse uskuv Indrek. Juba ühegi skeptiku lugejaks muutmine on unustatud raamatutele suur võit.

Värvikas keelemäng

«Põlenud mägi» on värvikas keelemäng ja pakub sestap pinget nii filoloogidele, kirjandusteadlastele kui ka asjaarmastajatele. Kindlasti pole tegu kuiva kirjandusloenguga, vaid pigem humoorika mälumänguga kirjandusest.

Kõigepealt leiab aga saali sisenenud vaataja oma toolilt ühe juhusliku raamatu, mis on kui võimalus tekitada lugemisharjumust või ka saada kõrval­istujaga jutule. Tsiteerides professorit: «Ütle, mida sa loed, ja ma ütlen, kes sa oled.»

Tartu Postimees, 26.09.2016

26.09.2016