Alice imedemaal

Mai Murdmaa köitva koreograafia ja Kaspar Jancise võimsa multimediaalse kunstnikutöö sünteesina näeb laval humoorikat tantsulist pantomiimi, mis põhineb inglise kirjandusklassiku Lewis Carrolli pööraseid sündmusi täis lasteraamatul.

Helilooja Sandor Kallos
Libreto autor Mai Murdmaa
Lavastaja ja koreograaf Mai Murdmaa
Lavastaja assistent-repetiitor Elena Poznjak-Kõlar
Multimeedia, dekoratsioonide ja kostüümide kujundaja Kaspar Jancis
Valguskujundajad Mai Murdmaa ja Tõnu Eimra
Dirigent Lauri Sirp
Osatäitjad: Janek Savolainen, Sirje Põder, Maarja Paugus, Polina Žukova, Vladimirs Latišonoks, Andres Mähar, Ruslan Stepanov, Viktor Larionov, Pavel Mokrov, Valmar Pantšenko, Mari Savitski, Aivar Kallaste, Rita Dolgihh, Ksenja Smirnova, Marika Aidla, Julia Litvinenko, 7-liikmeline orkester 

Lewis Carrolli 1865. aastal ilmunud isevärki lugu tütarlaps Alice'i eksirännakutest unemaal on tänaseni üks maailmakirjanduse salapärasemaid teoseid, mille huumor, peadpööritav fantaasialend ja varjatult vahe satiir on pikka aega pakkunud huvi nii lastele kui ka nende vanematele.
Lavastaja Mai Murdmaa sõnul on selle lavastuse mõte arendada fantaasiat ja laiendada elu vastuvõtu tajusid, vabastada laps või lapsevanem hetkeks loogilise ja determineeritud argipäeva haardest, lubada mängida erinevate mõistetega, panna kokku olukordi ja tegelaskujusid pisut teisiti kui oodatud.
Et sellist, ainult unenägudes ettetulevat fantaasialendu vaatajatale jälgitavaks teha, kutsus lavastaja endale appi noore andeka filmimehe Kaspar Jancise, kes on tuntud nii animafilmide "Romanss" ja "Weitzenbergi tänav" autorina kui ka käreda rockmuusikuna.
Mitmel erineva suurusega ekraanil saavad nähtavaks kõik need imelised metamorfoosid, mida Alice oma teekonnal läbi teeb. Lavakujunduses kasutatava multimeedia teostas Produktsioonigrupp OÜ koosseisus: Ervin Makko, Rait Siska, Helbeke, Andrus Kõresaar ja Katrin Sipelgas.

* “Ohjeldamatu fantaasiaga loodud kostüümidest ei saa üle ega ümber. Kõvasti üle kahe meetri pikk Hertsoginna vääksuva titega kõhu peal on ikka nii psühhedeelne, et kipub vägisi Lewis Carrolli enda seenekatsetustele viitama.” (Margit Tõnson, Eesti Päevaleht)

1:40