Ajalugu

Vanemuise teater on Eesti ainus kolmežanriteater — mängukavas on nii draama-, muusika- kui ka balletilavastused.

Pikem ülevaade Vanemuise teatri ajaloost
Vanemuise sümfooniaorkestri ajalugu
Vanemuise ooperikoori ajalugu

Kronoloogia

Tähelepanu! Allolev loetelu ei ole täielik ega ammendav ülevaade teatri pikast ajaloost ning ei sisalda kõiki olulisi sündmusi ega kõigi isikute nimesid, kes 150 aasta jooksul teatris juhtivaid ning loomingulisi ameteid on pidanud.

1865 – 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts.
1869 – Vanemuise Selts organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo.
1870 – 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg”. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning 1871 “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”.
1872–1878 – teatrit juhtis Reinhold Sachker.
1878 – August Wiera valiti Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906.
1883 – esietendus P. A. Wolffi draama “Preciosa” C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks.
1903 – tules hävis Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas.
1906 – Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) avati uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel Soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
1906–1914 – teatrit juhtis Tartu ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905–1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti režiiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele.
1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias.
1914–1921 – teatrit juhtis Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal jätkus teatritegevus.
1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon.
1925–1931 – teatri direktor ja näitejuht oli Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas.
1932–1934 – teatri direktor oli August Gailit.
1935 – direktoriks sai Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava “Vikerlased”, lavastati Vanemuises 1935. aastal. Ooper omandas olulise koha repertuaaris.
1939 – Ida Urbeli eestvõttel jõuti esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tšaikovski “Karnevalisüit”.
1937–1939 – ehitati uus 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.
1940 – pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934–1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios.
1941 – Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri “Esmeralda”, esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti “Kratt” esiklavastus 1943.
1944 – suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja).
1944–1948 – teatrit juhtis Kaarel Ird.
1950–1953 – teatrijuhiks oli Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp.
1953–1955 – teatrit juhtis Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus.
1956 – peale sundpausi naases teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisajal esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus. Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks.
1956–1985 – loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tšehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960. aastatest töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust tuli teatrile olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming, tantsuteatri poolt Ülo Vilimaa.
1957–1974 – teatri peaballettmeister oli Ida Urbel.
1957 – Vanemuise dirigendina asus tööle Erich Kõlar, kes taastas Vanemuise sümfooniaorkestri. Kõlar oli Vanemuise teatri peadirigent aastatel 1958–1980 ja 1981–1984.
1967 – Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning… 
1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel.
1974–1997 – teatri peaballetmeister oli Ülo Vilimaa.
1985–1990 – teatrit juhtis Ago-Endrik Kerge.
1982–1990 – teatri direktor-korraldaja (1982-1987) ja direktor (1987-1990) oli Mart Raik.
1990–1993 – teatrit juhtis Linnar Priimägi.
1991 – taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja.
1994 – Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale asus Jaak Viller.
1995–1997 – kontserdisaali fuajees tegutses nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja kokku viis lavastust.
1996 – tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga “Tosca” ja lastelavastusega “Väikese onu saaga” Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare’i-laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare’i komöödiat “Kaheteistkümnes öö”, lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast.
1998 – balletijuhi kohale asus Mare Tommingas.
1999 – draamajuhiks sai Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson.
2000 – J. Straussi opereti “Öö Veneetsias” (lavastaja Mare Tommingas) esitamisega Tartu Raekoja platsil taasluuakse Vanemuise suviste vabaõhulavastuste traditsioon.
2000–2006 – Vanemise teatri korraldusel toimus rahvusvaheline I.D.A. tantsufestival.
2004 – muusikajuhi kohale asus Hendrik Vestmann.
2005 – Kauksi Ülle “Taarka” (lavastaja Ain Mäeots) lavastusega Obinitsas tekib Lõuna-Eestis toimuvate vabaõhulavastuste traditsioon.
2006–2007 – muusikajuhiks oli Toomas Vavilov.
2003 – sügisel lahkus teatrijuhi kohalt Jaak Viller, kultuuriministeerium määras teatrijuhiks Aivar Mäe.
2006–2010 – draamajuhiks oli Sven Karja.
2007–2012 – teatrijuhina töötas varasem peaprodutsent Paavo Nõgene.
2008–2011 – muusikajuhiks oli taas Mihkel Kütson.
2009 – uue formaadiga alustas teatri noortetöö osakond: toimus esimene Kollaste Kasside suvekool, mille jooksul valmis noorte teatrihuviliste poolt ette kantud teatrilavastus.
2011–2013 – Vanemuise draamajuhiks oli Urmas Lennuk.
2011 – augustist oli Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.
2011 – tekkis Vanemuise Sümfooniaorkestri Kassitoome suviste vabaõhukontsertide traditsioon.
2011 – Vanemuine alustas väikelastelavastuste andmist Teatri Kodus.
2012 – registreeriti Sihtasutus Teater Vanemuine, mis 01.01.2013 võttis üle riigiasutuse Teater Vanemuise vara, tegevuse, õigused ja kohustused.
2013–2019 – Vanemuise teatrijuhiks oli Toomas Peterson.
2013 – alates augustist on Vanemuise draamajuht Tiit Palu.
2014 – lõppevad Vanemuise väikese maja renoveerimistööd.
2016–2017 – uuendatakse põhjalikult Vanemuise suure maja lavatehnikat, heli-ja valgusparki. Töid teostavad Show Theatre Equipment Trekwerk BV Hollandist.
2018 – toimus esimene Vanemuise teatri korraldatud rahvusvaheline teatrifestival Vabaduse Festival. Ühtlasi toimusid Vanemuise esimesed külalisetendused Ameerika Ühendriikides ning Hiina Rahvavabariigis. New Yorgis ja Washingtonis mängiti kaht draamalavastust, Tiit Palu autorilavastust “Põlenud mägi” ja Vendade Grimmide “Punamütsikest” (lavastaja Veikko Täär), Hangzhous, Shangais ja Dalianis andis balletitrupp etendusi tantsulavastusega “GO – mäng kahele” (Lepo Sumera muusika, lavastaja Teet Kask).
2019 – 1. augustil alustas Vanemuise teatrijuhina Kristiina Alliksaar.
2020 – sügisel alustas muusikajuhina Risto Joost.
2021 – 28. augustil tähistati Tartu Raekoja platsil ja mujal linnaruumis esmakordselt Avafestivali, millega sai alguse Vanemuise 2021/22 hooaeg.
2023 – 15. augustist 2023 alustas teatrijuhina Aivar Mäe.